Juuru kool

Esimesed teated kooli kohta Juurus pärinevad 17. sajandi lõpust, Rootsi ajast. 1687. aastal ilmus Rootsi kuninga Karl XII koolikäsk, mille järgi pidi iga kiriku juures tegutsema kool. 1695. aastast pärineva teate järgi on Juurus valminud kool ja kooli õpetajaks on kohaliku koguduse köster, sealt ka nimetus – köstrikool. Seega on juba üle 300 aasta siinmail lapsi õpetatud. Pärast Põhjasõda algas Veneaeg. 1736. aastast on teada, et Juurus tegutses kihelkonnakool. Ja aastatel 1786-1787 oli kihelkonnas juba 10 kooli: kihelkonnakool Juurus ning mõisa-või külakool Inglistel, Mahtras, Härglas, Maidlas, Hõredal, Järlepas, Umbrus, Kuimetsas ja Palukülas. 19. sajandi alguseks koolide arv kõikjal vähenes ja meile lähim kool asus Kosel (!). Põhja-Eestis õpetasid sel ajal lapsi rändõpetajad. Sajandi keskpaigas olukord aga paranes ja rajati kokku 16 küla- ja vallakooli ajavahemikus 1842-1880 järgemööda: Kasvandu, Pae, Salutaguse, Oblu, Maidla, Seli, Mahtra, Kädva, Ingliste, Juuru-Atla, Pirgu, Järlepa, Purila, Härgla, Paluküla ja Vaopere. 1871. aastal asutati Juuru-Atla vallakool, ent koolihoone valmis ise tõenäoliselt alles aastatel 1874-1875. Kool asus Atla külas Tutu talust eraldatud maadel (praegusest koolist 1,5 km kaugusel idassuunas). Hoones oli üks suur klassituba, köök ja õpetajate toad. Koolis käis üle 30 lapse. Hoone lammutati 1930. aastatel. Kooli asukohta tähistab mälestuskivi. 1915. aastal lõpul valmis Juuru 2-klassilise ministeeriumikooli hoone. Maja ehitati Kadaka talult ostetud krundile. Uude koolihoonesse asusid ümber Juuru-Atla vallakooli ja Maidla vallakooli lapsed ja õpetajad. Avatud koolis tegutses lisaks vallakoolile, esialgu kaks klassi. 1919. a. kasvas kool 4-klassiliseks kooliks. 1922. a. kasvas kool 6-klassiliseks algkooliks. 1933. a. 6-klassilisele algkoolile lisandus veel täienduskool. 1940. a. pärast kommunistlikku juunipööret Tallinnas, vahetus riigis võim – algas Nõukogude I okupatsioon. Kool muudeti Juuru Mittetäielikuks Keskkooliks. 1941. a. Saksa okupatsiooni ajal jätkas kool tegevust kui Juuru Alg- ja Täienduskool. 1944. a. Nõukogude võimu naastes muudeti taas kooli nime – Juuru Mittetäielik Keskkool. 1957. aastal lahkus auga välja teenitud pensionile 41 aastat kooli juhtinud Eduard Aus, uut kooliaastat alustati Juuru keskkoolina. 1965. aastal anti koolile kirjanik Eduard Vilde nimi. Tema üks tähtsamaid teoseid „Mahtra sõda“ kirjeldab kunagisi talurahvarahutusi Mahtras ja selle ümbruses. 1948. aastal koolis avatud samateemalisest muuseuminurgast kasvas välja praegune Mahtra Talurahvamuuseum. 1967. aastal valmis internaadihoone, mis võimaldas kaugemalt kooli käivatel õpilastel majutuda õppenädalal kooli lähedal. Kuna kool oli õpilastele väikseks jäänud, võeti ette juurdeehituse rajamine. Juurdeehitus valmis 1983. aasta sügiseks. Aasta hiljem valmis võimla. 1999. a. kasvas kool 12-klassiliseks kooliks ja omistati Eduard Vilde nim. Juuru Gümnaasiumi nimetus. 2012. aastast tegutseb kooli juures huvikool, kus on võimalik õppida viiulit ja klaverit ja soololaulu. 2014. a. seoses riikliku haridusreformiga, lõpetas tegevuse keskkooli osa. Kool jätkas tegevust põhikoolina. 2018. aastal algas kooli põhjalik ümberehitus, mille käigus lammutati kooli uue osa kaks korrust ja renoveeriti kooli vana osa. Ümberehitatud kool valmis 2019. aasta sügiseks. (Andmed kooli kodulehelt)