Koduloouurija Mart Tapupere

Kulagina, Ester

Koduloouurija Mart Tapupere

dc.contributor.author	Kulagina, Ester
dc.date.accessioned	2026-02-09T14:05:02Z
dc.date.issued	2007
dc.description	Tapupere Mardi foto aastast 1971. Artikkel tema kohta GENI-s Kirjutab Ester Kulagina: Koduloouurija Mart Tapupere on sündinud 26. septembril 1907 vana kalendri järgi, seega praegu kehtiva järgi 9. oktoobril. Käesolev aasta märgib tema 100. sünniaastapäeva. Sikeldis taluteenija pojana sündinud Mardi kasvupaigaks sai Kodila Oela külas Mihkliandrese. Talu oli ostnud Sikeldist Saarast (Kuusiku-Nõmme) pärit Jüri Tapupere. Jüri võttis tallu kaasa ka oma õe Mari. Saaras oli poisiks (see tähendab noorsulaseks) olnud keegi Poltav. Tema oligi Mardi isa. Seega kasvas noor Matu oma onu juures üles. Onu pojad Johannes ja Eduard-Rudolf surid noorelt. Sealt käis Mart Kodila koolis. Õpetaja August Riismann äratas temas huvi kodukandi looduse, rahvajuttude ja kohalike muististe vastu. Mart Tapupere töömehetee algas karjasena, jätkus aednikupoisina ja hiljem sulasena. Tänu visadusele õnnestus tal käia Vigala aianduskoolis, kuid väljaõppinud aednikuna ei olnud tollal kerge leida püsivat tööotsa ja tal tuli leiba sulasena teenida. Heino Toomtalu andmetel toitsid nii Vigala kooli õpetajad kui ka kunagine leivaisa Ants Laikmaa tema süvenevat huvi esivanemate elu vastu. Nii nagu paljud Eesti mehed, sattus Mart Teises maailmasõjas Nõukogude poolel suurriikide heitlusse ja võttis osa lahingutest Velikije Luki, Neveli ja Sokolniki all. Armeest vabanenuna töötas ta mitmetel ametikohtadel, aga sulaseamet ei valmistanud inimest ette töötamaks varalist vastutust nõudvatel ametikohtadel. Ent kodu-uurijana oli Mart Tapupere tegevus tähelepanuväärne - on pidanud tõdema Heino Toomtalu ja kõik need, kes teda tundsid. Väsimatult ringi rännates kogus ta vanemate inimeste mälestusi nende elust ja tööst mõisates ja renditaludes. Ta talletas sadu lehekülgi Rapla kihelkonna looduse, majanduse ja kultuuri kohta, sealhulgas mälestusi 1905. aastast ja hilisematest revolutsioonisündmustest. Ta pani kirja ka regivärsse ja rahvasuus liikunud laule kohalikust elu-olust. Seoses Teaduste Akadeemia juures asutatud kodu-uurimiskomisjoniga (1957), moodustati Rapla rajooni kodu-uurimiskomisjon, kuni 1970. aastani juhtis seda Mart Tapupere. Tähelepanuväärne on, et toimkonna ettepanekul võeti looduskaitse alla ligi paarsada kohaliku ja vabariikliku tähtsusega objekti (viimaseid 20). 1965 ilmus trükist kultuurimälestiste ja looduskaitseobjektide nimistu. Nagu lood vanadest ajalehtedest teatavad, kuulus Mart Tapupere parimate kohalike looduse- ja ajalootundjate hulka. Need Mart Tapupere tüdimatud matkad ei ole kohalikku loodus-, aja- ja kultuurilugu rikastanud mitte ainult pikkade ja põhjalike ülevaatekirjutistega ja mälestustega, vaid ka rikkaliku fotomaterjali ja inimeste käest kogutud dokumentaalse materjaliga, mida on jagunud Mahtra talurahva- muuseumi ning ajaloo- ja kirjandusmuuseumi. Sinna hulka kuulub näiteks põhjalik ülevaade Rapla tuletõrje ning sellest välja kasvanud Rapla orkestri asutajaliikmete ja esimeste juhtide, samuti hilisemate mängijate ja dirigentide kohta. Sekka värvikaid lugusid oma proovides käimisest Taeblas 30aastase „traavli“ seljas või Kodilast 10 km kaugusel asuvasse Raplasse 1924. aastast alates. “Sai jõutud esmaspäeva hommikul koju, suvel kohe vikat selga ja kastesele heinamaale niitma.” Nii on ta ise kirja pannud. Tema ristipojal Leon Talisool kui ka Mart Tapuperel endal oli teada see, et sõjaväljal pidas August Riismann päevikut. Aga kuhu see jäi? Vanaõue perenaise Tiina Udumetsa (samuti August Riismanni õpilane) käest saadi Mart Tapupere õhutusel August Riismanni vennanaise Hilda Ristmets-Maltsa aadress. Oli seda uurimist ja kuulamist, mis oli, aga lõpuks tuli välja, et jäljed viivad Keila poole. Kes Keilasse sõitsid, kellele päevik üle anti, sellest jälge ei ole, ega märganud toonastest dokumentidest ostida. Olen ise seda päevikut käes hoidnud ja põgusalt lugedagi saanud (nii kirjutab Ester Kulagina). Teadaolevail andmeil asub see Mahtra talurahvamuuseumis. Mart Tapupere oli niisiis August Riismanni õpilane. Tänu temale ja paljudele abilistele avati 28. veebruaril 1960 kunagisele Kodila koolijuhatajale mälestustahvel. Mart Tapupere kavandas ise peamised eesmärgid: August Riismanni mälestuse jäädvustamine Kodila kooli seinal, pidupäevastendile foto- ja dokumentaalse materjali leidmine ja kogumine. Teda abistasid tollased õpetajad Ellen Kõrtsini-Maiste, Aino Palm, Mati Kukk, organisaatori ja koordineerijana korraldas asju direktor Eduard Rokk. Ka õpilased läksid õhinal kaasa. Näiteks õnnestus Oskar Järvel leida Rätsepa talust, kus oli elanud August Riismanni sõber Ärni (Ernst Fuhrmann), õpetajate tööks tarvilik ajalooõpik. Seal olid ilmselt õpetaja enda tehtud märkmeid; aga see lehenurk, kus arvatavalt asus tema nimi, oli välja rebitud. Mart Tapupere oli tulihingeline, sihikindel koduloo ja kõige rahvaliku austaja. Ta suri 20. augustil 1974. aastal Ravila hooldekodus ja on maetud Rapla kalmistule. Teda saatsid viimasel teekonnal kodu-uurijad, loodusesõbrad, seltside esindajad ja muuseumitöötajad, kõik need, kellel Mart Tapuperega oli huvitav suhelda.
dc.description.abstract	Foto pärit Kodila raamatukogust, vahendanud Aili Erm, asub Rapla Keskraamatukogus. Koopia.
dc.identifier.uri	https://digikogu.raplakrk.ee/handle/123456789/1791
dc.language.iso	et
dc.subject	Rapla rajoon
dc.subject	kodu-uurijad
dc.subject	fotod
dc.subject	artiklid
dc.title	Koduloouurija Mart Tapupere
dc.type	Article

Failid

Originaal kogumik

Näitamisel 1 - 1 of 1

Nimi:: Mart_Tapupere.jpg
Suurus:: 538.27 KB
Formaat:: Joint Photographic Experts Group/JPEG File Interchange Format (JFIF)

Laadi alla

License bundle

Näitamisel 1 - 1 of 1

Nimi:: license.txt
Suurus:: 98 B
Formaat:: Item-specific license agreed upon to submission
Description:

Laadi alla

Kollektsioonid

Mart Tapupere