Teeninduskombinaat Rapla

Eellugu: 1950. aasta detsembris moodustati Rapla rajooni täitevkomitee otsusega Rapla Rajooni Tööstuskombinaat (ehk Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee Tööstuskombinaat). Esimeseks direktoriks määrati Rein Põldmaa. Tegevus algas 1. jaanuaril 1951, mil moodustati neli tsehhi. Algaastail oli töö korraldamine küllaltki keerukas. Töökojad asusid rajoonis laiali, ühiskondlik transport oli tagasihoidlik ja ka ettevõttel endal polnud sõidukeid. Asjatoimetused tuli ära ajada peamiselt jalgratastel liikudes, isiklik auto oli vähestel. Kuigi kombinaat oli iseloomult rohkem tööstusettevõte, etendas ta elanike teenindamisel küllaltki suurt osa, Rapla alevis oli oma kaupluski. 1952. aasta 1. juunil liideti tööstuskombinaadiga Keava sae- ja jahuveski, 1956. aasta 3. juunil lisandusid veel artellid «Looming» 9 töökoja ja 56 töötajaga ning Rapla puidutööstus 81 töötajaga. Ministrite Nõukogu korraldusega 15. juulist 1957 moodustati tööstuskombinaadi asemele kohaliku majanduse kombinaat. Aastad 1957 —1962 olid murrangulised. Ehitati ja anti ekspluatatsiooni hulk tootmishooneid, mille baasil hakkasid tegutsema teeninduskombinaat «Rapla» ja paljud Tallinna tootmisettevõtete tsehhid. Nendel aastatel ehitati Rapla alevisse teenindushoone, mis sai hiljem ka kolmanda korruse. Samasuguse arengutee käis läbi Märjamaa tööstuskombinaat ja kohaliku majanduse kombinaat. 1962. aasta lõpul reorganiseeriti kohaliku majanduse kombinaat teeninduskombinaadiks «Rapla». Moodustati kolm tsehhi - Rapla, Kohila ja Märjamaa. Keskus asus Märjamaal. Direktoriks määrati Leo Vint, peainseneriks Eugen Jehe, pearaamatupidajaks Hilda Jalakas. Tsehhi juhatajaks kinnitati Märjamaal Vello Lõhmus, Raplas Maimu Palangu ja Kohilas Oskar Krabi. Aastaks 1969 oli kollektiivis 450 töötajat, neist teeninduse alal 200. Peale ülalmainitud kolme tsehhi oli üle rajooni 61 teenindustöökoda ning 3 teenindusbussi teenindasid 28 asulat. Kohilasse oli ehitatud uus saun ja teenuspaviljon, Rapla teenuspaviljonile oli ehitatud kolmas korrus, oli alustatud Järvakandi teenuspaviljoni ehitamist. 1972. a. määrati direktoriks Edvard Saaron, direktori asetäitjaks Endel Hiietamm ja peainseneriks Heiki Kraam. Toimuvad pidevad muutused - "1980. ndaks aastaks on põhjalikult muutunud teeninduskombinaadi tegevus, samuti struktuur. Teenindusministeeriumi nomenklatuuris on 21 teenindusala, neist meil on rakendatud 20, nende arendamisel osutatakse ligi 370 liiki igasuguseid teenuseid". (Nii kirjutas 1980. aastal Edvard Saaron). 1981. aastal reorganiseeriti teeninduskombinaadid teenindustootmisvalitsusteks. Uueks nimeks sai Rapla Teenindustootmisvalitsus. Seoses Edvard Saaroni lahkumisega 1982. aastal uuele tööle sai direktoriks Osvald Vjatkin (1982-83) ja tema järel Valeri Drjomov (aastatel 1984-1989). 1986. aastal kolis Rapla TTV keskus Märjamaalt Raplasse Sauna tänavale.