Rapla haigla

Arhiivimaterjalidest selgub, et üldse esimene haigla hakkas Raplas tööle juba 1888. aastal. Seal oli kuus voodikohta. Selle haigla asukoht pole kahjuks teada. Arstiks oli sel ajal A. Kusmanoff, kes muuseas oli ka Rapla tuletõrjeühingu asutamise initsiaator. Kui kaua haigla töötas, ei ole täpselt teada. Mõnede mälestuste järgi oli ka aastail 1903 —1912 Raplas viie voodikohaga haigla. See asus praeguse sidesõlme hoone teisel korrusel. Ka selle haigla tööst puuduvad täpsemad andmed. 1944. aasta novembrikuus avati Raplas 10 voodikohaga haigla Viljandi mnt. 4 (praegu asub seal siseasjade osakond). Samas majas töötasid peale haigla ja sünnitusosakonna veel ambulatoorium ning laste piimaköök. Haigla juhatajaks oli A. Hindremäe. Pärast tema surma 1946. aastal sai uueks juhatajaks Konstantin Štšerbina, kelle eestvedamisel ning Harjumaa täitevkomitee tervishoiuosakonna tolleaegse juhataja V. Miländeri igakülgsel toetusel alustati 1947. aastal uue haigla ehitamist. K. Štšerbina oli rajoonihaigla peaarst 1957. aastani. Kuni pensionilejäämiseni 1969 töötas ta veel arstina. Seega oli ta meie rajoonis tohtriks kokku ligi 23 aastat. Pärast seda töötasid peaarstidena V. Aus (1957—1960), S. Ellervee (1960 1962) ja F. Rebane (1962 —1964). 20 aasta jooksul on haigla elus olnud nii rõõmu- kui murehetki, on olnud kordaminekuid ja raskusi. Kuigi ruumid on jäänud samaks, on voodikohtade arv kasvanud 110-ni, arstide arv rohkem kui kümme korda. Palju on juurde tulnud ka kesk- ja nooremmeditsiinilist personali. (Ühistöö : Rapla maakonna ajaleht, nr. 141, 29 november 1973)